Ariana Leštšuk

Viimase paari aasta jooksul on Google loonud mitmeid mobiilirakendusi füüsilise või nägemispuudega inimestele. Nüüd soovib ta pakkuda tuge kurtidele ja vaegkuuljatele, võttes kasutusele uue rakenduse – Live Transcribe. Live Transcribe tõlgib ümbritseva kõne automaatselt reaalajas tekstiks, võimaldades puuetega inimestel suhelda olukordades, kus neil on seda raske teha. Rakendus tunneb ära rohkem kui 70 keelt ja dialekti, võimaldab teil nende vahel kiireks vahetamiseks määrata esmase ja teisese keele. Google töötab praegu selle nimel, et õpetada algoritmi automaatselt keelest aru saama, et kasutajad ei peaks seda pidevalt vahetama. Rakenduses saab reguleerida fondi suurust või muuta teemat, lisaks on mitmeid funktsioone, mis muudavad programmi kasutamise lihtsamaks. Näiteks helitugevuse indikaator, mis teavitab teid, et olete mürarikkas keskkonnas, või kombatav tagasiside, mis annab märku, kui keegi teiega räägib. Kui Live Transcribe ei saa liiga valju keskkonna tõttu kõnet tekstiks tõl

Selles veebiartiklis toon näitena kahte saiti. Esimene on näide positiivsest saidist (kasutuse osas) ja teine ​​on näide negatiivsest saidist. Luxexpress Positiivse näitena võtsin luxexpress.ee veebisaidi. See sait on loodud bussipiletite ostmise hõlbustamiseks. Ma ise kasutan seda saiti väga sageli, seega arvan, et see on üks mugavamaid ja arusaadavamaid saite. Vaatame seda saiti Jacob Nielseni positiivsete kasutuskomponentide vaatevinklist: 1. Õpitavus Sellele saidile esimest korda sisenedes saab kasutaja väga kiiresti selle kasutamise selgeks õppida, kuna tema ees on juba kõik pileti tellimiseks vajalik. Või õigemini avaneb kasutaja ees leht, kuhu ta lihtsalt peab sisestama oma marsruudi ja reisi kuupäeva. See võimaldab kasutajal saidil kiiresti navigeerida. 2. Tõhusus Nagu ma juba viimases lõigus kirjutasin, on sellel saidil võimalus väga kiiresti navigeerida ja seetõttu, isegi kui külastate seda saiti esimest korda, märkate kohe, mis on mis. Kogu teave edasiste toimingute jaoks on

Arendusmudel Scrum on meetod, mis aitab meeskondadel koostööd teha. Ettevõtte meeskond peab omandatud kogemustest õppima, probleemi lahendamisel töötades valdama iseorganiseerumise põhimõtteid ning analüüsima oma õnnestumisi ja ebaõnnestumisi, et end pidevalt paremaks muuta. Scrum aitab sellele kaasa. Scrumi kasutavad enim rakenduste arendusmeeskonnad, kuid selle põhimõtteid ja kogemusi saab rakendada igasuguses meeskonnatöös. See on üks meetodi populaarsuse põhjusi. Tänapäeval on populaarsel suhtlusvõrgustikul Facebookil selline arendusmudel. Scrumi meeskonnaliikmed peavad koosolekuid, kasutavad spetsiaalseid tööriistu ning täidavad töö korraldamiseks ja juhtimiseks kindlaid rolle. Ärimudel SaaS (Software-as-a-Service) on pilvandmetöötluse vorm, teenusemudel, mis pakub abonentidele kasutusvalmis rakendustarkvara, mida teenusepakkuja täielikult teenindab. Selle mudeli müüja haldab rakendust ise, pakkudes klientidele juurdepääsu kliendiseadmete funktsioonidele, tavaliselt mobiilirakendu

Sel nädalal sain lugeda Eric S. Raymondi dokumenti "Kuidas saada häkkeriks". Oma dokumendis räägib ta üksikasjalikult, mida peate teadma ja mida peate omama, kui soovite häkkeriks saada. Mulle meeldis, et autor rõhutas kohe oma dokumendi alguses tõsiasja, et tänapäeval ajavad paljud segamini häkkeri ja kräkkeri mõiste. Häkkeritele ei meeldi see, et kräkkereid nimetatakse häkkeriteks, sest see pole tõsi. Ja peamine erinevus on järgmine: häkkerid teevad asju, kräkkerid lõhuvad neid. Oma edasises loos annab ta mitmeid oskusi, mida häkker peab valdama ning kirjeldab kõike üsna detailselt. Nii et näiteks hea häkker peab oskama programmeerida (ja selles alapealkirjas kirjutab autor oma nõuande - millise programmeerimiskeelega saab oma õpinguid alustada), märgib autor ka ära, et kui inimene otsustab sellesse keskkonda süveneda, siis peab tal olema hea inglise keele oskus (see kehtib ka nende kohta, kellel on inglise keel on emakeel). Lõpuks märgib autor ka ära, et häkkeriks saamisek